Marie Rogêt’ mõistatus
kummituslik mõrvamüsteerium
☞ VALI ETENDUS / OSTA PILET
Edgar Allan Poe Riho Rosberg
Auguste Dupin Meelis Kubo
Mary Rogers Liis Haab
autorid Edgar Allan Poe, Vahur Keller
lavastaja ja helikujundaja Vahur Keller
kunstnik Britt Urbla Keller
koreograaf–lavastaja Kristina Paškevicius
valguskunstnik Rene Topolev
maskikunstnik Sandra Lange
heli- ja valgustehnikud Mario Maripuu, Anselm Magnus Püvi, Aksel Reisser või Karl Herman Õis
grimeerija Triin Tulp
õmblejad Riina Rosin, Jaanika Siimer
lavameistrid Dim Dimych, Riho Rosberg
tegevprodutsent Jane Oksa
Väikeses New Yorgi tubakapoes töötab kaunis müüjanna Mary Rogers. Tema veetlus on üle Manhattani kuulus, meelitades poekesse hulgaliselt mehi teda imetlema. 1841. aasta 25. juuli hommikul läheb ilus Mary kodunt välja ja kolm päeva hiljem leitakse Hudsonist tema surnukeha…
Väikeses Pariisi parfümeerias töötab kaunis müüjanna Marie Rogêt’. Sarmika griseti veetlus on üle linna kuulus, meelitades poekesse hulgaliselt ostjaid. 1841. aasta 22. juuni hommikul läheb ilus Marie kodunt välja ja kolm päeva hiljem leitakse Seine’ist tema surnukeha…
“Marie Rogêt’ mõistatus” on Edgar Allan Poe teine lugu detektiiv Auguste Dupini novellide seerias. Charles Baudelaire nimetas seda jutustust “meistriteoseks” ja “imeks”. See on esimene kirjanduslik mõrvamüsteerium, mis põhineb tõestisündinud lool. Poe püüdis poolteist aastat peale sündmusi, ajakirjanduses ilmunud artiklite põhjal, kauni tubakaneiu Mary Rogersi kadumise mõistatust lahendada. Ta viis New Yorgis sündinud loo tegevustiku Pariisi ja nimetas Mary Rogersi – Marie Roget’ks. Kuigi Poe analüüs on jutustuses vaimustav, ei õnnestunud suurel kirjanikul siiski süüdlaseni jõuda ja Mary Rogersi juhtum on tänaseni lahendamata.
180 aastat hiljem otsis Vahur Keller välja selle saladusliku looga seotud mälestused, tõendusmaterjalid, teooriad ja legendid ning saatis avastatud faktide valguses detektiiv August Dupini uuesti juhtumit uurima. Kirjanik Poe ja tema loodud tegelane Dupin äratavad lavastuses ellu juhtumiga seotud inimesi ning lahkavad läbisegi nii fakte kui fantaasiaid – kõik selleks et leida tõde. Kui mõrvamüsteeriumi asub lahendama Auguste Dupin, ei pääse isegi tema autor Edgar Allan Poe kahtlusaluste ringist.
Ükski lugu ei ole vana, kuni see ei ole lõpetatud.
2h 45min / vaheajagaVäikeses Pariisi parfümeerias töötab kaunis müüjanna Marie Rogêt’. Sarmika griseti veetlus on üle linna kuulus, meelitades poekesse hulgaliselt ostjaid. 1841. aasta 22. juuni hommikul läheb ilus Marie kodunt välja ja kolm päeva hiljem leitakse Seine’ist tema surnukeha…
“Marie Rogêt’ mõistatus” on Edgar Allan Poe teine lugu detektiiv Auguste Dupini novellide seerias. Charles Baudelaire nimetas seda jutustust “meistriteoseks” ja “imeks”. See on esimene kirjanduslik mõrvamüsteerium, mis põhineb tõestisündinud lool. Poe püüdis poolteist aastat peale sündmusi, ajakirjanduses ilmunud artiklite põhjal, kauni tubakaneiu Mary Rogersi kadumise mõistatust lahendada. Ta viis New Yorgis sündinud loo tegevustiku Pariisi ja nimetas Mary Rogersi – Marie Roget’ks. Kuigi Poe analüüs on jutustuses vaimustav, ei õnnestunud suurel kirjanikul siiski süüdlaseni jõuda ja Mary Rogersi juhtum on tänaseni lahendamata.
180 aastat hiljem otsis Vahur Keller välja selle saladusliku looga seotud mälestused, tõendusmaterjalid, teooriad ja legendid ning saatis avastatud faktide valguses detektiiv August Dupini uuesti juhtumit uurima. Kirjanik Poe ja tema loodud tegelane Dupin äratavad lavastuses ellu juhtumiga seotud inimesi ning lahkavad läbisegi nii fakte kui fantaasiaid – kõik selleks et leida tõde. Kui mõrvamüsteeriumi asub lahendama Auguste Dupin, ei pääse isegi tema autor Edgar Allan Poe kahtlusaluste ringist.
Ükski lugu ei ole vana, kuni see ei ole lõpetatud.
Esietendus 28. veebruaril 2021 Kellerteatris.
"Lisaks hästi kirjutatud tekstile on kiiduväärt ka see, kuidas väga kompleksne lugu väikeses Kellerteatris kunstiliselt lahendatud oli. // Mitte miski ja mitte keegi polnud üleliigne."
"Riho Rosbergi Edgar Allan Poe ja Meelis Kubo detektiiv Auguste Dupin olid niivõrd usutavad ning näitlejad sobisid nii karakteri kui välimuse poolest rollidesse nagu valatult."
"Liis Haabi roll Mary Rogersi või Marie Roget'na oli hiilgavalt mängitud. // Oma pikkade juuste lehvides laval lenneldes mõjus ta tõesti kummituslikult ning teatud stseenides suutis tõesti panna tundma nagu vaataksime õudusfilmi."
"Oskuslikult kirjutatud lugu, suurepärane näitlejatöö ja tõetruu närvikõdi on vaid mõned paljudest põhjustest, miks kultuurisõbrad kultuuri taaselustamisel Kellerteatrisse suunduma peaks."
Kaisa Potisepp/ERR
loe arvustust ERR Kultuuriportaalis
“Keller on teinud oma uurimustöö ja toonud selle põneval–kaasakiskuval viisil Kellerteatri lavale.” – Steven Hristo Evestus
“Tegu on väga hästi väljakukkunud kriminaalse looga ja need paar tunnikest teatris möödusid väga ruttu ja põnevalt.” – Steven Hristo Evestus
